Eesti-Soome diplomaatilised suhted 100 / Suomen ja Viron diplomaattiset suhteet 100

 / 
 / 

2020. aastal tähistame Eesti ja Soome diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva. 8. juunil 1920 teatas Soome välisminister Rudolf Holsti kirjas Eesti Helsingi-saadikule Oskar Kallasele Eesti tunnustamisest de jure. Soome oli esimene riik, kes tunnustas Eesti Vabariiki pärast seda, kui Eesti oli sõlminud Nõukogude Venemaaga Tartu rahulepingu.

Juubeliaasta auks on koostatud Eesti ja Soome koostööna diplomaatia ajajoon. See on kergelt sirvitav ajalooliste fotode ja dokumentide galerii, mis annab ülevaate kahe vabariigi, Eesti ja Soome diplomaatia huvitavatest, olulistest ja põnevatest hetkedest 100 aasta vältel.

Täname kõiki, kes on andnud oma panuse faktide, fotode ja dokumentide kogumisse!

Head ajarännakut!

 KOOSTAJAD:

Eesti välisministeerium
Eesti suursaatkond Helsingis
Soome suursaatkond Tallinnas

25.02.1918
Konstantin Päts 1920. aastatel. Foto: August Vannas, Rahvusarhiiv
Sakslaste sissetung Eestisse andis peaminister Konstantin Pätsile taas ajendi teha ühtse Soome-Eesti liitriigi loomise ettepanek. Ta oli juba varem mõelnud võimalusele luua liitriik või riikide liit, millel on ühised kaitsejõud, kuid eraldi ja sõltumatu parlament. Selle teema juurde naasis ta ka hiljem, viimast korda 1940. aastal, vahetult enne Nõukogude Liitu küüditamist.
24.03.1918
Eesti Üliõpilaste Seltsi liige Jüri Vilms 1918. aastal. Foto: Rahvusarhiiv
Eesti Ajutine Valitsus saatis asepeaminister Jüri Vilmsi Soome, et alustada lääneriikidelt tunnustuse taotlemist. Teel Helsingisse Vilms kadus, selle kadumise täpsed asjaolud pole tänaseni teada.

Jüri Vilmsi mälestustahvel oletatavas hukkumispagas Helsingis Töölö suhkruvabriku territooriumil. Foto: Estofennia

01.07.1918
Soome konsuli asupaigaks sai Kuld Lõvi hotell Tallinnas Harju tänavas. Hoone hävis Tallinna pommitamisel 1944. Foto: Rahvusarhiiv
Toivo T. Kaila oli Soome konsul Tallinnas Saksa okupatsiooniajal alates 1.07, tema järglane Yrjö Putkinen asus ametisse aasta lõpus 17.12.
20.11.1918
Eesti konsuli Soomes (1918–1920) Eduard Schwalbe tellitud Eesti vapp, mille pärast tema surma säilitas Eesti Komitee Stockholmis. Vapp anti üle Eesti saatkonnale Helsingis 2002. aastal ja see on nüüd hoiul välisministeeriumis. Foto: Eesti välisministeerium
Eduard Schwalbe alustas Eesti konsulina Helsingis. Schwalbe oli jalatsiäri omanik ning Eesti esimene välisesindus tegutses tema kodus.

Schwalbe alustas konsulina oma kodus Armfelti tee 14. Nüüd asub seal Tšehhi suursaatkond. 1919. a alguses kolis Eesti konsulaat jalatsiäri kontorisse Länsiranta 18 (nüüdne Eteläranta 18). Foto: Estofennia

16.12.1918
Oskar Kallas tööhoos Eduard Scwalbe kodus. Foto: Eesti välisministeerium
Oskar Kallas määrati Eesti esimeseks diplomaatiliseks esindajaks Helsingis ning temast sai ka Eesti esimene täieõiguslik saadik. Kallase ajal tunnustas Soome Eestit nii de facto kui ka de jure. Oma tööd alustas Kallas Eduard Scwalbe kodus.
30.12.1918
1. Soome vabatahtlike salga sõdurid Tallinnas major Martin Ekströmi juhtimisel. Foto: Rahvusarhiiv
Esimesed soome vabatahtlikud saabusid Eesti Vabadussõtta. Ühtekokku tuli neid 4000.

Narva vallutamise võiduparaad Raekoja ees 19.01.1919, Soome lipp ilmselt esimest korda lehvimas välismaal. Foto: A. O. Väisänen, Suomen Kuvalehti

Soome langenute ärasaatmine Tallinna sadamas. Foto: Pertti Hujala kogumik

Eestis langenud soome vabatahtlike esimene matusetalitlus Helsingi Vanas Kirikupargis 16.02.1919. Foto: Soome muuseumiamet

08.03.1919
Alfred Oswald Kairamo 1920. aastatel. Foto: Soome rahvusraamatukogu
Riigihoidja Carl Gustaf Emil Mannerheim nimetas Alfred Oswald Kairamo Soome esimeseks diplomaatiliseks esindajaks Eestis.
08.08.1919
Välisminister Rudolf Holsti kiri. Allikas: Rahvusarhiiv
Soome tunnustas Eestit de facto. Välisminister Rudolf Holsti teatas kirjas Oskar Kallasele, et Soome tunnustas Eestit juba oma esindaja Eestisse saatmisega märtsis. De facto päevana on siiski peetud 8. augustit.

Saadik Oskar Kallase kiri välisministeeriumile.

19.09.1919
Reijonen nimetati ametisse 22.09.1921, sellele järgnes pidulik tseremoonia riigivanema juures. 11.11.1921 saatis Eesti ratsavägi Reijoneni Toompeale, rahvas hüüdis tänaval "Elagu Soome!". Foto: Soome välisministeerium
Soome esimene saadik Erkki Reijonen nimetati Tallinnasse alul ajutiseks esindajaks, seejärel Soome esimeseks erakorraliseks saadikuks ja täievoliliseks ministriks Tallinnas (1921).

Esimene saadik Erkki Reijonen riigivanema juures 22.09.1922. Vasakult saadik E. Reijonen, riigivanem K. Päts, konsul U. S. Koistinen ja välisminister A. Piip. Foto: Parikas, Rahvusarhiiv

President K. J. Ståhlbergi volikiri Konstantin Pätsile 22.09.1921. Foto: Rahvusarhiiv

22.10.1919
1923-1933 tegutses saatkond puitmajas, mille aadress oli Itäinen Kaivopuisto 20, nüüdne Itäinen Puistotie 10. Foto: Tuglase selts
Oskar Kallas ostis Eesti Vabariigile esimese kinnisvara välismaal, krundi Helsingis Kaivopuistos. 1923. aastal kolis saatkond krundil olevasse majja. 1933. aastal valmis uus saatkonnahoone, kus suursaatkond praegugi asub.

Kaivopuisto krundi ostuleping.

 

02.02.1920
08.06.1920
Välisminister Rudolf Holsti kiri Oskar Kallasele.
Soome tunnustas Eestit de jure. Dokument on allkirjastatud 07.06.1920 ja see jõustus 08.06.1920.

Tunnustamisteate koopia ilma allkirjata.

Jaan Tõnissoni tänukiri.

14.10.1920
Soome rahuläbirääkimiste delegatsioon lepingu allkirjastamise päeval. Foto: Soome muuseumiamet
Soome sõlmis Nõukogude Venemaaga Tartu rahu lepingu.

Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone, kus kirjutati alla Soome rahuleping. Foto: Soome suursaatkond

30.11.1922
Aurik-jäämurdja Suur Tõll on praegu Lennusadama muuseumilaev. Foto: Hannele Valkeeniemi, Soome suursaatkond
Tartu rahulepingust lähtudes anti 30. novembril 1922 Helsingis aurik-jäämurdja Wäinämöinen üle Soomelt Venemaale ja seejärel kohe Venemaalt Eestile. Laev sai Eestis nime Suur Tõll.
27.05.1923
27.05.1923 avati Helsingis pidulikult soome vabatahtlike mälestusmärk, mille tellis ja rahastas Eesti riik. Foto: August Vannas, Rahvusarhiiv
Helsingi Vanas Kirikupargis asuval ühishaual avati mälestusmärk Eesti Vabadussõjas langenuile.
Sügis 1923
Tollaegne Toompea linnulennult, foto ajavahemikust 1918-1920. Foto: Rahvusarhiiv
Soome saatkond alustas üürilisena Konstantin Pätsi linnamajas Kohtu 4. Soome ostis hoone 30.11.1926 ja Konstantin Päts jäi üürnikuks. Soome saatkond asub selles hoones ka praegu.

Soome saatkonna sisehoov. Foto: Soome suursaatkond

Soome Tallinna-saatkonna pitser, mis oli kasutusel 1920. aastatel.

Saatkonnahoone linnulennult praegu. Foto: Sven Tupits, Soome suursaatkond

20.03.1924
Lennuühendust alustati Junkers F13-lennukiga ning esimesel lennul oli postikott, mis kaalus 162 kilo. Foto: Carl-Fredrik Geust, Gunnar Ståhle arhiiv, Soome lennundusmuuseum
Soome Aero (hilisem Finnair) alustas Helsingi ja Tallinna vahel lendamist, tõustes õhku Katajanokalt ja maandudes talvel Ülemiste järve jääle ning lennates suvel vesilennukiga.
21.-24.05.1925
Lilled president Lauri Kristian Relanderile riigivisiidil Eestis. Keskel president Relander, tema taga Emil Setälä ning seljaga kaamera poole on Carl Aejmelaeus-Äimä. Allikas: Soome muuseumiamet
Soome president Lauri Kristian Relander tegi Soome esimese riigivisiidi Eestisse.

President Lauri Kristian Relander abikaasaga ühispildil Eesti riigivanema Jüri Jaaksoniga. Foto: Rahvusarhiiv

Ajalehed tervitasid kõrget külalist soomekeelsete pealkirjadega.

01.07.1929
Reisikaardi kestvus oli kuus kuud. Allikas: Eesti välisministeerium
Eesti ja Soome vahelisel reisimisel kaotati passinõue. Kasutusele tuli samasugune reisikaart, mis oli Soomel suhtluses teiste Põhjamaadega. Viisavabadus oli kehtestatud juba 2 aastat varem, 1.06.1927. Reisikaart ja viisavabadus kehtis Eesti-Soome vahel kuni 29.02.1940.

Ettevõtja Yrjö Haapaneni reisikaart. Eesti välisministeerium

Selle reisikaardiga reisis ametnik Nils Öhquist koos abikaasa Irja Öhquistiga Katajanoka lennujaamast 16.06.1934 pulmareisile Tallinnasse. Allikas: Soome lennundusmuuseum

16.03.1930
Soome-Eesti kaubanduslepingu allkirjastamine. Fotol vasakult: välisminister Jaan Lattik, VM ametnik Rudolf Mickwitz ja Soome saadik Aarne Wuorimaa. Foto: Rahvusarhiiv
Allkirjastati Soome-Eesti kaubandusleping. Esimene leping oli aastast 1921 ja 1930. täiendati seda nn lisalepinguga.
18.06.1932
Ühispilt K. Pätsi Kloostrimetsa maja ees. Foto: Rahvusarhiiv
President Pehr Evind Svinhufvud visiidil Eestis, pildil külas Konstantin Pätsi Kloostrimetsa kodus.

Külaline sai tutvuda ka kartulikasvatuse olukorraga. Foto: Rahvusarhiiv

1933
1933. aastal lendas Ants Piip Helsingisse. Foto: erakogu
Välisministrite kohtumine: Ants Piip lendas Helsingisse, kus teda tervitas Antti Hackzell.
20.11.1933
Rosa Salmelin ja tema poeg, Oy Pyynikki tegevdirektor Simo Salmelin, u 1945. Foto: Tampere muuseumikeskus Vapriikki
Tampere ettevõtja Rosa Salmelin nimetati Eesti aukonsuliks. Ta oli Euroopas esimene naine selles ametis.
24.11.1933
Eesti esimeseks esinduseks kavandatud hoone sai valmis Helsingi Kaivopuistos, kus see töötab tänaseni aadressil Itäinen Puistotie 10. Foto: Eesti välisministeerium
Eesti esimeseks esinduseks kavandatud hoone sai valmis Helsingi Kaivopuistos, kus see töötab tänaseni aadressil Itäinen Puistotie 10.

Saatkonna sisevaade enne okupatsiooni. Rahvusarhiiv

Saatkonna sisevaade enne okupatsiooni. Rahvusarhiiv

Saatkonna sisevaade enne okupatsiooni. Rahvusarhiiv

Saatkonna kasutuses olnud hõbedast lauanõud, millele oli graveeritud riigivapp. Eesti välisministeerium

Kaivopuisto aerofoto, saatkonnahoone on keskel, 20.07.1952. Vennad Karhumäki

04.12.1934
Artur Sirk. Rahvusarhiiv
Konstantin Pätsi poliitiline vastane Artur Sirk põgenes vanglast Soome, põhjustades sellega kahe riigi vahelise diplomaatilise kriisi. Olukord teravnes ebaõnnestunud võimuhaaramiskatsega. Päts ähvardas diplomaatiliste suhete katkestamisega ning Soomele saadetud noodis heideti ette "vennasrahva pinnal nähtud vihailminguid Eesti riigijuhi ja valitsuse aadressil".

Ajaleht “Uusi Suomi” kirjutas riigipöördekatsest.

02.02.1936
Urho Kekkonen oli pea kogu seltsi tegevusaja jooksul selle esimees. Olles siseminister, käis ta seltsi esindajana 06.07.1938 Tallinnas kaasa elamas Soome-Eesti kergejõustikuvõistlusel. Foto: A.Kalm, Rahvusarhiiv
Soomes asutati Soome-Eesti selts, mille eesmärk oli parandada riikide pingestunud suhteid. Seltsi asutajaliikmete hulgas olid tuntud poliitikud nagu J. K. Paasikivi, Urho Kekkonen, Kyösti Kallio.

Postimees kirjutas uue seltsi asutamisest. Estofennia

02.07.1937
Soome konsulite kokkusaamine. Konsulid oli Tallinnas, Pärnus, Paldiskis, Kuressaares, Narvas, Tartus ja Valgas. Peakonsul oli tuntud ettevõtja Joakim Puhk.
30.08.1937
Eduskunna kohvilauas Väinö Hakkila, Kyösti Kallio, Konstantin Päts ja Rudolf Holsti. Foto: Rahvusarhiiv
Konstantin Päts visiidil Soomes, kus ta kohtus ka äsjavalitud presidendi Kyösti Kallioga.
01.12.1937
Lepingu eestikeelne tekst. Allikas: Eesti välisministeerium
Soome ja Eesti sõlmisid kultuurikoostöö kokkuleppe, "Vaimse koostöö lepingu". See on Eestis jõusolevatest rahvusvahelistest lepingutest vanim, sest kehtis ka okupatsiooniajal.
06.12.1937
Soome riigi 20. aastapäeva tähistamine. Foto: Rahvusarhiiv
Soome iseseisvuspäeva tähistamine. Esireas riigivanem Konstantin Päts, sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner, välisminister Friedrich Akel, sõjaminister Paul Lill ja Soome saadik Paavo Juho Hynninen.
06.12.1938
August Annist, Mimmi Rütli, Viljo Tarkiainen, Lauri Kettunen, Oskar Rütli ja Paul Ariste. Foto: Eesti Kirjandusmuuseum
Soome aukonsuli ja Tartu tuntud ettevõtja Oskar Rütli ning tema soomlannast abikaasa Mimmi Rütli kodust sai soomlastele hinnatud kohtumispaik.
06.12.1938
Foto: Rahvusarhiiv
Kohtumine Toompeal. President Konstantin Päts õnnitles Soome iseseisvuspäeva puhul Soome saadikut Paavo Juho Hynnineni.
30.11.1939
Helsingi pommitamise esimene päev. Abrahami tn ja Lönnroti tn ristumiskoht. Foto: Soome muuseumiamet
Algas Talvesõda. Esimesed eestlastest vabatahtlikud jõudsid Soome. Nõukogude Liit pommitas Helsingit Eestis asuvatest baasidest. Talvesõja ajal olid eestlased oma südames Soome poolt, ehkki ametlikult oli Eesti erapooletu.
21.07.1940
Allikas: Soome välisministeerium
"Finis Estoniae" - Eesti lõpp. Soome saadik Paavo Juho Hynnineni murelik raport pärast naasmist Toompeal toimunud parlamendi istungilt, kus Nõukogude Liidu korraldatud juunipöörde järgselt kuulutati Eesti „nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks” ja liideti NSV Liidu koosseisu.
07.08.1940
Warma ei teatanud tegevuse lõpetamisest, vaid katkestamisest, mis oli tulevikku vaatav sõnastus. Allikas: Eesti välisministeerium
Eesti viimaseks saadikuks jäänud Aleksander Warma saatis Soome välisministrile Rolf Wittingile noodi, kus ta teatas saatkonna ja konsulaadi tegevuse peatamisest. Eelmisel õhtul oli ta pitseerinud saatkonna ukse.

Eesti saatkonna sulgemise protokoll. Riigiarhiiv

Maria ja Aleksander Warma jalutamas koertega Sjökulla kaljudel Kirkkonummel 1944. Warma siirdus Rootsi, kus ta oli Eesti eksiilvalitsuse välisminister (al. 1953) ja seejärel Eesti peaminister presidendi ülesannetes 1963-1970. Rahvusarhiiv

11.08.1940
Soome sai Nõukogude Liidult noodi, milles teatati Eesti liitumisest Nõukogude Liiduga. Soomele anti kaks nädalat aega, et tühjendada saatkond. Soome ei tunnustanud kunagi Eesti liitmist Nõukogude Liiduga de jure.
24.02.1943
Esireas Aleksander Warma, proua Marta Warma ja Eduskunna esimees Väinö Hakkila. Foto: Rahvusarhiiv
Helsingi Eesti Selts ja Soomluse Liit korraldasid Eesti iseseisvuspäeva tähistamise Helsingis.
08.02.1944
II/JR jäägrirühm rongisõidul. Taavetti 22.06.1944. Foto: Soome sõjaaja fotoarhiiv
1943. aastast Soome tulnud eesti vabatahtlikest sõduritest moodustati eestlaste väeosa Jalaväerügement 200. Kokku tuli Soome rindele võitlema umbkaudu 3400 eestlast ehk soomepoissi.

Eesti sõdurid Viiburi lahe ääres 04.07.1944. Foto: Soome sõjaaja fotoarhiiv

Ohvitseriks õppivad eesti poisid Käkisalmi õppustel 05.08.1944. foto: Soome sõjaaja fotoarhiiv

Eesti vabatahtlikud viimasel ülevaatusel 17.08.1944. Kolonelleitnant Haahti teatab II pataljoni saabumisest kindralleitnant Siilasvuole. Foto: Soome sõjaaja fotoarhiiv

Marssal Mannerheimi tänukiri JR200 külalisraamatus seoses rügemendi lahkumisega Eestisse 19.8.1944.

1944-
Kohe pärast sõda alustas majas Tallinna Polütehniline Instituut. TPI majandusteaduskonna 1. lend Kohtu 4 uksel aastal 1947. Foto: TalTechi arhiiv
Pärast sõda võttis Nõukogude Liit Soome Tallinna-saatkonna hoone oma valdusesse. Seal tegutsesid Tallinna Polütehniline Instituut, tudengite ühiselamu, Eesti Rahvusraamatukogu muusikaosakond ja komplekteerimisosakond, lisaks korterid. Hoone oli väga halvas seisus, kui see Soome saatkonnale tagastati.

Saatkonnahoones oli ka ühiselamu. Üliõpilane Veeliks Rebane võtmas kerget einet, 1952. Foto: Erakogu

Üliõpilastel oli raskete aegade vastukaaluks linna ilusaim vaade, kevad 1953. Foto: Erakogu

1969. aastast tegutses majas Rahvusraamatukogu muusikaosakond. Raamatukogu kandis tollal nime Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Eesti NSV Riiklik Raamatukogu. Foto: Rahvusraamatukogu

Raamatukogu komplekteerimisosakond. Foto: Rahvusraamatukogu

 

 

1948
Teemat käsitleti Välis-Eesti lehtedes. Eesti Teataja 04.02.1948.
Soomluse Liit aitas eestlastest põgenikke 16 000 margaga ja lõi eestlaste rahastu, annetuste toel (üle miljoni marga) maksti toetust Nõukogude Liidule loovutatud eestlaste omastele.
29.02.1956
Soome külalised Tallinnas Keele ja Kirjanduse Instituudis: Foto: Tuglase Selts
Esimene Soome delegatsioon Nõukogude Eestis. Akadeemik Kustaa Vilkuna ja professor Väinö Kaukonen said Moskvast loa külastada kolleege Eestis.

Külaskäiku kajastas ka ajaleht “Sirp ja Vasar”.

11.-14.03.1964
Kekkonen kõnelemas eesti keeles Tartu Ülikooli aulas. Foto: Tuglase Selts
President Urho Kaleva Kekkonen visiidil Nõukogude Eestis. Ta pidas kuulsa eestikeelse kõne Tartu Ülikooli aulas ja raputas KGB-mehed kannult Kääriku suusarajal.

Visiit Tartus sai tohutu tähelepanu. Foto: Tuglase Selts

Soome president U. K. Kekkonen Eesti NSV Teaduste Akadeemia saalis kohtumisel Friedebert Tuglase ja Johan Eichfeldiga. Foto: Tuglase Selts

Suusaring Käärikul jäi ajalukku. Foto: Tuglase Selts

Kekkoneni saatis lennujaama teiste hulgas ka Nõukogude Eesti ülemnõukogu presiidiumi esimees Aleksei Müürissepp (vas.) Foto: Tuglase Selts

7.07.1965
Taastatud laevaliiklust alustas Vanemuine. Foto: Vladimir Gorbunov, Erich Norman Rahvusarhiiv
Helsingi ja Tallinna vaheline laevaliiklus algas taas.

Tallinna sadamas oli laeval vastas rahvahulk. Foto: A.Kaurit, Rahvusarhiiv

Esimesel visiidil osales ka välisminister Ahti Karjalainen. Foto: Vladimir Gorbunov, Erich Norman Rahvusarhiiv

1969
Konsulipunkt asus tavalises korteris, kus elatakse ka praegu. Foto: Hannele Valkeeniemi, Soome suursaatkond
Soome konsulipunkt Tallinnas alustas tööd Leningradi peakonsulaadi haruna Sütiste tee 12. Alul teenindas see Viru hotelli ehitavaid soome ehitajaid, hiljem kuhjati see üle eestlaste viisataotlustega.

Viisad kas või akna kaudu. Mustamäe viisajärjekorrad jõudsid ajalehtede pealkirjadesse, kui reisimine vabamaks muutus.

1989
Tänu Lennat Meri laiale kontaktide võrgule sai Eesti Soomest abi. Parema käena tegutses Tuglase Seltsi asutajaliige ja Eesti-suhete teerajaja Eva Lille. Foto: Tuglase Selts
Vabadusetuuled tõid kaasa poliitikute ja ühiskonnategelaste tihedama suhtlemise. Ametlik Soome oli eestlaste meelest liiga ettevaatlik, kuid mitteametlikult toetati mitmel viisil.

1990. aastal asutati Eduskunta Eesti sõprusrühm, mida juhtis Kaarina Dromberg. Foto: Tuglase Selts

Soome Panga juhataja Esko Ollila võimaldas panga ruumes ja toel korraldada kõrgetasemelisi kohtumisi Eesti poliitikutele. Foto: Peeter Langovits, Postimees/Scanpix

Nõukogude Eesti kultuuriminister Jaak Kaarma visiidil kolleeg Anna-Liisa Kasurineni juures. Sõlmiti mitteametlik kultuurileping, mis käivitas tõhusa koolituskoostöö. Fotol ka pikaajaline Eesti-Soome kultuurisuhete edendaja Toivo Kuldsepp, kes oli sel ajal Eesti asevälisminister. Pildil on Jaak Kaarma vastuvõtt Tuglase seltsi ruumides. Foto: Tuglase Selts

Veebruar 1990
Viisasoovijate arv jätkas kasvu ka uutes ruumides. Foto aastast 1991. Foto: Peeter Langovits
Soome viisabüroo kolis kesklinna aadressile Liivalaia 12 (end. Kingissepa 12).

Viisajärjekord 1991. aastal. Foto: Peeter Langovits

Järjekord 1992. aastal. Foto: Lembit Michelson, Rahvusarhiiv

Leningradi peakonsulaadi Tallinna büroo juhataja Eija Kauppi 1990. aastal. Foto: Erich Norman, Rahvusarhiiv

Konsulaadi siseruumid 1990. aastal. Foto: Erich Norman, Rahvusarhiiv

25.02.1991
Avamisest kirjutati Helsingin Sanomates. Allikas: HS 25.2.1991
Lennart Meri algatusel rajas Eesti Helsingisse infobüroo, mis kandis kultuuribüroo nime. Büroo juhatajaks sai Kulle Raig, hiljem kultuuripunkti palgatud Sven Jürgenson hakkas sealt Eesti välissuhteid arendama.

Sven Jürgenson. Foto: Tuglase Selts

18.08.1991
Luumäe reisi tõttu oli Lennart Meri juba Helsingis kohal, kui Moskvas putš algas. Foto: Tuglase Selts
Eesti välisminister Lennart Meri osales soomepoiste esimese mälestusmärgi avamisel Luumäel. Vabatahtlikest Eesti sõjameestest oli hakatud rääkima avalikult.
19.08.1991
Välisminister Lennart Meri ja peaminister Edgar Savisaar peavad nõu kultuuripunktis. Savisaar tuli Helsingisse Stockholmist. Foto: Kari Sarkkinen
Moskvas algas riigipööre. Lennart Meri alustas tööd Helsingis, et taastada Eesti iseseisvus. Tuglase Seltsi kontor muutus "Eesti esimeseks välisministeeriumiks".

E. Savisaar jätkas väikepaadiga teed Helsingist Tallinnasse. L. Meri jäi Helsingisse. Foto: Kari Sarkkinen

Lennart Meri pressikonverentsi ootas täissaal. Foto: Kari Sarkkinen

20.08.1991
Lennart Meri ja kuulus valge ülikond. Foto Kari Sarkkinen
Eesti taasiseseisvus, Lennart Meri läks 22.08. musta limusiiniga Helsingis asuvatele suursaatkondadele tunnustamisavaldusi viima. "Mu elu kõige õnnelikum hetk."

Eesti iseseisvusdeklaratsioon avaldati ka Soome olulisimas ajalehes Helsingin Sanomat. Allikas: HS 22.8.1991

25.08.1991
Tunnustamisteate luges ette peaminister Esko Aho. Pilditõmmis tv-uudistest
Soome taastas diplomaatilised suhted Eestiga. Tunnustamine polnud vajalik, kuna Soome polnud Nõukogude okupatsiooni de jure tunnustanud.
5.09.1991
Konsulaarametnik Kulle Raig väljastas Helsingis esimese sõjajärgse Soomes välja antud Eesti viisa, mille sai Tuglase Seltsi tegevjuht Eva Lille.

Esimene viisa

1.10.1991
Foto: Toomas Volmer, Rahvusarhiiv
Soome esimene sõjajärgne saadik Tallinnas suursaadik Jaakko Kaurinkoski andis oma volikirja üle toona veel Ülemnõukogu esimehele Arnold Rüütlile.
31.10.1991
Sven Jürgenson. Foto: Tuglase Selts
Eesti suursaatkond Helsingis alustas ametlikult tööd aadressil Fabianinkatu 13A, ajutine asjur oli Sven Jürgenson.

Liisa Ojaveeri tööpõld oli lai. Foto: Erakogu

Aleksander Alep annab Rootsist toodud vanad pitsatid üle Piret Salurile. Foto: Tuglase Selts

Eesti Vabariigi suure vapiga taldrik. Foto: Tuglase Selts

Kiri Eesti saatkonna ametliku tegevuse alustamisest välisminister Paavo Väyrynenile. Allikas: Eesti välisministeerium

15.11.1991
Foto: Rahvusarhiiv
Soome Instituudi Eestis avamispidustused.
12.02.1992
Jaak Jõerüüt president Lennart Merilt saadud volikirjaga. Foto: Tuglase Selts
Jaak Jõerüüt andis president Mauno Koivistole üle oma volikirja.
19.03.1992
Visiidi ajal tutvuti ka tagastatava saatkonnahoonega. Foto: Soome suursaatkond
President Mauno Koivisto oli esimene lääneriigi juht, kes külastas taasiseseisvunud Eestit.
23.04.1992
Paremal Soome välisminister Paavo Väyrynen, taga Piret Saluri ja Sven Jürgenson. Foto: Tuglase Selts
Suursaadik Lennart Meri andis oma volikirja üle president Mauno Koivistole. Merist sai esimene Eesti sõjajärgne saadik Soomes.
27.04.1992
Soomepoisid saabumas laevaga Helsingisse, 1991. a. Foto: Peeter Langovits, Rahvusarhiiv
Tallinnas asutati Soome Sõjaveteranide Eesti Ühendus. Jätkusõjas võidelnud eestlastest soomepoisid said järk-järgult õiguse Soome riiklikele sõjaveteranide toetustele ja võrdsustati Soome sõjaveteranidega.
1.09.1992
Soomlased koolitasid eestlasi kõikide väeliikide alal. Foto: Peeter Langovits
Kadetikooli direktor Matti Lukkarinen võttis ohvitserikoolitusse vastu esimesed eestlased. 1996-2003 viidi läbi Soome kaitseväe nn Eesti-projekt.
24.02.1993
Foto: Tuglase selts
Eesti iseseisvuspäeva vastuvõtt Helsingis Vientiluotto Oy ruumes. Oma esindusruume veel ei olnud.
22.06.1993
Hoone oli halvas seisukorras. Foto: Rahvusarhiiv
Soome sai tagasi vana saatkonnahoone Kohtu tänav 4, kui välisminister Trivimi Velliste andis võtmed üle välisminister Heikki Haavistole.

Remont oli põhjalik. Foto: Soome suursaatkond

27.01.1994
Allkirja annavad Eesti nimel suursaadik Jaak Jõerüüt ja Postipankki nimel Juhani Paloheimo. Foto: Tuglase selts
Eesti saatkond sai tagasi oma ajaloolise hoone aadressil Itäinen Puistotie 10.
16.-18.05.1995
Eeva Ahtisaari, Helle Meri, Lennart Meri ja Martti Ahtisaari. Foto: Rahvusarhiiv
President Lennart Meri tegi esimese riigivisiidi Soome. See oli ühtlasi ka esimene Eesti riigijuhi välisvisiit pärast 1937. aastat.
10.10.1995
Külalised avamisel. Foto: Tuglase selts
Avati esimene Eesti Instituut välismaal - Helsingis.

Avamisel vasakult: Piret Sulger, Lennart Meri, Kulle Raig ja Liisa Ojaveer. Foto: Tuglase selts

12.11.1996
Helle Meri, Lennart Meri, Martti Ahtisaari, Eeva Ahtisaari. Foto: Peeter Langovits
Presidendid Lennart Meri ja Martti Ahtisaari osalesid renoveeritud Soome saatkonnahoone taasavamisel Kohtu tänav 4.

President Lennart Meri, suursaadik Paavo Oinonen ja president Martti Ahtisaari. Foto: Peeter Langovits

Renoveeritud siseruumid. Foto: Sven Tupits, Soome suursaatkond

Renoveeritud siseruumid. Foto: Sven Tupits, Soome suursaatkond

01.05.1997
Viisavabaduse lepingu allkirjastasid välisministrid, tulevased presidendid Tarja Halonen ja Toomas Hendrik Ilves 26.03.1997. Foto: Peeter Langovits
Kehtima hakkas Eesti ja Soome vaheline viisavabadus.

Lööme käed! Foto: Peeter Langovits

Pidulik hetk Helsingis Eesti suursaatkonna konsulaarosakonna ees. Foto: Tuglase selts

30.04.2003
Raportid eesti ja soome keeles.
Valmis Eesti ja Soome suhete esimene tulevikuraport "Eesti ja Soome Euroopa Liidus". Autorid Jaak Jõerüüt ja Esko Ollila.
10.09.2003
Riigikogu esimees Ene Ergma ja president Tarja Halonen. Foto: Peeter Langovits
Tarja Halonen pidas eestikeelse kõne Tartu Ülikooli aulas vahetult enne Eesti liitumist Euroopa Liiduga. Tarja Halonen külastas oma presidendiajal Eestit 18 korda ja oli ainus välisriigi juht, kes suhtles eestlastega nende emakeeles.
04.12.2006
Foto: Soome suursaatkond
Käivitati Eesti ja Soome vaheline Estlinki merekaabel.
25.06.2008
Eestikeelne raport ilmus Eesti välisministeeriumi väljaandena.
Valmis teine Eesti ja Soome suhete tulevikuraport, autorid olid Jaakko Blomberg ja Gunnar Okk.

Soomekeelne raport ilmus Soome riigikantselei väljaannete sarjas.

10.12.2013
Pärast digiallkirja andmist kohtusid peaministrid ka silmast silma. Foto: Soome riigikantselei
Peaministrid Andrus Ansip ja Jyrki Katainen allkirjastasid digitaalselt e-teenuste koostöömemorandumi. Eesti andis Soomele õiguse kasutada X-tee lähtekoodi.
18.05.2016
Read on hõredamaks jäänud. Foto: Sven Tupis, Soome suursaatkond
President Sauli Niinisto ja pr Jenni Haukio riigivisiidil Eestis. Esimest korda on programmis laiaulatuslikum kohtumine soomepoistega.

Pärgi tulid asetama soomepoisid ja nende toetajad. Foto: Sven Tupits, Soome suursaatkond

31.01.2017
Eesti-Soome Kultuurifondi asutasid 24 eraisikut, ettevõtet ning ühendust nii Eestist kui Soomest. Asutajate hulka kuuluvad ka ülikoolid.
Registreeriti Eesti-Soome Kultuurifond. Mõlemad valitsused toetasid fondi märkimisväärse summaga.
06.12.2017
Stenbocki maja oli pidupäeval Soome lipu värvides. Foto: Sven Tupits, Soome suursaatkond
Soome sai 100-aastaseks ja pidustused olid muljetavaldavad ka Eestis.
24.02.2018
Esimest korda lehvis Kohtu 4 majal sinimustvalge lipp. Foto: Sven Tupits, Soome suursaatkond
Eesti sai 100-aastaseks ja soomlased tähistasid koos eestlastega.
07.05.2018
Ühisistung korraldati Tallinnas. Foto: Hannele Valkeeniemi, Soome suursaatkond
Toimus Soome ja Eesti valitsuse ajalooline esimene ühisistung.

Ühisistung korraldati Stenbocki majas. Foto: Hannele Valkeeniemi, Soome suursaatkond

Peaministrid Jüri Ratas ja Juha Sipilä jalutuskäigul. Foto: Hannele Valkeeniemi, Soome suursaatkond

11.12.2019
Gaasiühenduse ehitus kestis mitu aastat. Foto: Elering
Eestit ja Soomet ühendava gaasijuhtme Balticconnectori avamine.
08.06.2020
Logo
Diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva tähistatakse koroonaaja piiranguid arvesse võttes.

Kasutatud allikad 

Heino Arumäe, Soome ja Eesti sõjast sõjani, Argo Kirjastus, 2018

Anna-Riitta Isohella, Soomepoisid, Soome Sõjaveteranide Eesti Ühendus, 2008

Ülo Jõgi, “Erna”, Legend ja tegelikkus, A/S JMR, 1997

Mart Laar, Peep Pillak, Hain Rebad, Meelis Saueauk, Soomepoisid – võitlus jätkub, Grenader, 2010

Pekka Lilja ja Kulle Raig, Urho Kekkonen ja Viro, Minerva Kustannus, 2006

Jussi Pekkarinen, Kohtu 4, SKS, 2015

Kulle Raig, Pitkä matka lähelle, Kulle Raig, 2011

Heikki Rausmaa, Tuglaksen tuli palaa, SKS, 2007

Heikki Rausmaa, Kyllä kulttuurin nimissä voi harrastella aika paljon, Historiallisia tutkimuksia Helsingin yliopistosta XXX, 2013

Andry Ruumet, Viron Suomen-suurlähetystö, Tallinn, 2008

Aleksander Warma, Diplomaadi kroonika, Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1971

Seppo Zetterberg, Jüri Vilmsin kuolema, Otava, 1997

Seppo Zetterberg, Viron historia, SKS, 2007

Seppo Zetterberg, Viro ja Suomi 1917-1920, Docendo, 2018

Eesti välisministeerium

Eesti suursaatkond Helsingis

Riigiarhiiv

Rahvusarhiiv

Soome välisministeerium

Soome suursaatkond Tallinnas

Soome rahvusarhiiv

Soome muuseumiamet

Tuglase Selts www.estofilia.finland.ee

www.estofennia.eu

Vuosi 2020 on Suomen ja Viron diplomatian 100-vuotisjuhlavuosi. 8.kesäkuuta 1920 Suomen ulkoministeri Rudolf Holsti allekirjoitti de jure –tunnustuksen Viron Helsingin-lähettiläälle Oskar Kallakselle. Suomi oli ensimmäinen valtio, joka tunnusti Viron sen jälkeen, kun Viro oli solminut Neuvosto-Venäjän kanssa Tarton rauhansopimuksen.

Juhlavuoden kunniaksi on Suomen ja Viron yhteistyönä koottu diplomatian aikajana. Se on kuvagalleria, joka antaa vanhojen valokuvien ja dokumenttien kautta helposti selattavan yleiskatsauksen Suomen ja Viron valtioiden välisestä diplomatiasta – kiinnostavista, tärkeistä ja jännittävistä hetkistä – 100 vuoden ajalta.

Kiitämme kaikkia, jotka ovat antaneet panoksensa faktojen, kuvien ja dokumenttien kokoamisessa!

Hyvää aikamatkaa!

 

YHTEISTYÖSSÄ

Viron ulkoministeriö

Viron Helsingin-suurlähetystö

Suomen Tallinnan-suurlähetystö

24.12.1918
Manifesti Vironmaan kansoille.
Viron itsenäisyysjulistus.
25.2.1918
Konstantin Päts 1920-luvulla. Kuva: Viron kansallisarkisto
Saksalaisten miehittäessä Viron pääministeri Konstantin Päts laati muiston Suomen ja Viron liittovaltiosta. Hän oli jo aiemmin hahmotellut valtioliittoa tai liittovaltiota, jolla olisi yhteinen puolustus, mutta itsenäiset parlamentit. Hän palasi aiheeseen myöhemminkin, viimeisen kerran 1940, juuri ennen kuin hänet kyyditettiin Neuvostoliittoon.
24.3.1918
Jüri Vilms Viron Ylioppilaseuran muotokuvassa 1918. Kuva: Viron kansallisarkisto
Viron tilapäinen hallitus lähetti varapääministeri Jüri Vilmsin Suomeen hakemaan sitä kautta Virolle tunnustusta lännestä. Hän katosi, eikä ole varmaa tietoa hänen kohtalostaan.

Oletetulla surmapaikalla, Helsingin Töölön sokeritehtaan paikalla on muistotaulu. Kuva: Estofennia

1.7.1918
Suomen konsuli majoittui Kuld Lõvi -hotelliin Harjukadulla. Rakennus on tuhoutunut Tallinnan pommituksissa 1944. Kuva: Viron kansallisarkisto
Suomen konsulina Tallinnassa toimi Saksan miehitysaikana 1.7 alkaen Toivo T. Kaila ja sen päätyttyä 17.12 alkaen Yrjö Putkinen.
20.11.1918
Virolaisen liikemiehen ja Suomen-konsulin (1918–1920) ) Eduard Schwalben tilaama vaakuna, jonka hänen kuolemansa jälkeen Viron komitea säilytti Tukholmassa. Vaakuna luovutettiin Viron suurlähetystölle Helsingissä vuonna 2002 ja sitä säilytetään nykyisin Viron ulkoministeriössä. Kuva: Viron ulkoministeriö
Eduard Scwalbe aloitti Viron konsulina Helsingissä. Hän oli jalkineliikkeen omistaja, jonka kotona toimi Viron ensimmäinen ulkomaanedustusto.

Scwalbe aloitti konsulintoimensa kotonaan Armfeltintie 14:ssä. Nyt tiloissa on Tšekin suurlähetystö. Vuoden 1919 alusta Viron konsulaatti siirtyi jalkineliikkeen konttoriin, Länsiranta 18 (nykyisin Eteläranta 18). Kuva: Estofennia

16.12.1918
Oskar Kallas työssään Eduard Schwalben kotona. Kuva: Viron ulkoministeriö
Oskar Kallas nimitettiin Viron ensimmäiseksi diplomaattiseksi edustajaksi Helsinkiin. Hän aloitti työnsä Eduard Schwalben kotona. Kallaksen aikana Suomi tunnusti Viron de facto ja de jure. Kallas oli Viron tasavallan ensimmäinen täysivaltainen lähettiläs.
30.12.1918
Ensimmäisen Suomalaisen Vapaajoukon sotilaita majuri Martin Ekströmin johdolla Tallinnassa. Kuva: Viron kansallisarkisto
Ensimmäiset suomalaiset vapaaehtoiset saapuivat Viron vapaussotaan. Yhteensä heitä oli vajaat 4 000.

Narvan valtauksen voitonparaati Raatihuoneentorilla 19.1.1919, Suomen lippu ilmeisesti ensi kertaa käytössä ulkomailla. Kuva: Suomen Kuvalehti

Suomalaisten kaatuineiden saattokulkue Tallinnan satamassa. Kuva: Pertti Hujalan kokoelmat

Virossa kaatuneiden ensimmäinen hautaustilaisuus Helsingin Vanhassa kirkkopuistossa 16.2.1919. Kuva: Suomen museovirasto

8.3.1919
Alfred Oswald Kairamo 1920-luvulla. Kuva: Suomen Kansalliskirjasto
Valtionhoitaja C. G. E. Mannerheim nimitti Alfred Oswald Kairamon Suomen ensimmäiseksi diplomaattiseksi edustajaksi Viroon.
8.8.1919
Ulkoministeri Rudolf Holstin kirje. Lähde: Viron kansallisarkisto
Suomi tunnusti Viron de facto. Tarkemmin ottaen ulkoministeri Rudolf Holsti ilmoitti kirjeellä lähettiläs Oskar Kallakselle, että Suomi oli lähettämällä edustajansa Viroon tunnustanut jo maaliskuussa. De facto-päivänä pidetään kuitenkin 8. elokuuta.

Lähettiläs Oskar Kallaksen kirje Viron ulkoministeriöön.

19.9.1919
Kun Reijonen nimitettiin 22.9. 1921, seurasi juhlava seremonia valtionvanhimman luo. 11.11.1921 Viron ratsuväki saattoi Reijosen Toompean mäelle. Kansaa oli kaduilla huutaen Eläköön Suomi. Kuva: Suomen ulkoministeriö
Suomen ensimmäinen lähettiläs Erkki Reijonen nimitettiin Tallinnaan aluksi väliaikaiseksi edustajaksi, myöhemmin Suomen ensimmäiseksi erikoislähettilääksi ja täysivaltaiseksi ministeriksi Tallinnaan (1921).

Suomen ensimmäinen lähettiläs vierailulla valtionvanhimman luona 22.9.1922. Vasemmalta lähettiläs E. Reijonen, valtionvanhin K. Päts, konsuli U. S. Koistinen ja Viron ulkoministeri A. Piip. Kuva: Viron kansallisarkisto

Presidentti K. J. Ståhlbergin valtuuskirje Konstantin Pätsille 22.9.1921. Lähde: Viron valtionarkisto

22.10.1919
Vuosina 1923-1933 lähetystö toimi puutalossa, jonka osoite oli Itäinen Kaivopuisto 20. Nyttemmin se on Itäinen Puistotie 10. Kuva: Tuglas-seura
Oskar Kallas osti Viron tasavallalle sen ensimmäisen kiinteistön ulkomailla, Helsingin Kaivopuistosta. Vuonna 1923 lähetystö muutti tontilla olevaan taloon. Vuonna 1933 valmistui uusi lähetystörakennus, jossa nykyinenkin suurlähetystö toimii.

Kauppakirja Kaivopuiston tontista.

2.2.1920
Viron ja Neuvosto-Venäjän delegaatiot neuvotteluissa. Kuva: Viron Sotamuseo
Viro solmi Neuvosto-Venäjän kanssa Tarton rauhansopimuksen.
8.6.1920
Ulkoministeri Rudolf Holstin kirje Oskar Kallakselle.
Suomi tunnusti Viron tasavallan de jure. Kirje on allekirjoitettu 7.6.1920 ja tunnustus astui voimaan 8.6.1920.

Kopio tiedonannosta ilman allekirjoituksia.

Jaan Tõnissonin lähettämä kiitos.

14.10.1920
Suomen rauhanneuvottelujen delegaatio kuvattuna allekirjoituspäivänä. Kuva: Suomen museovirasto
Suomi solmi Neuvosto-Venäjän kanssa Tarton rauhansopimuksen.

Viron Ylioppilasseuran talo, jossa Suomen sopimus allekirjoitettiin. Kuva: Suomen suurlähetystö

30.11.1922
Höyryjäänmurtaja Suur Tõll on nyt (vuonna 2020) museolaivana Lentosataman laiturissa. Kuva: Hannele Valkeeniemi, Suomen suurlähetystö
Suomi luovutti höyryjäänmurtaja Wäinämöisen Neuvosto-Venäjälle, jolta se siirtyi samana päivänä Virolle. Virossa laiva sai nimen Suur Tõll. Luovutus perustui Tarton rauhansopimuksien ehtoihin.
Syksy 1923
Tuonaikainen Toompea, ilmakuva otettu 1918-1921. Kuva: Viron kansallisarkisto
Suomen lähetystö aloitti vuokralaisena Konstantin Pätsin omistamassa kaupunkipalatsissa, osoitteessa Kohtu 4. Osat vaihtuivat 30.11.1926, kun Suomi osti kiinteistön ja Konstantin Päts jäi vuokralaiseksi. Samassa paikassa suurlähetystö toimii edelleen.

Näkymä sisäpihaan. Kuva: Suomen suurlähetystö

Suomen Tallinnan-lähetystön leima 1920-luvulla.

Nykyajan ilmakuva lähetystörakennukseen. Kuva: Sven Tupits, Suomen suurlähetystö

20.3.1924
Lennot alkoivat Junkers F 13 -koneella. Ensilennolla oli mukana 162 kiloa postia. Kuva: Carl-Fredrik Geust, Gunnar Ståhlen arkisto, Suomen Ilmailumuseo
Suomalainen Aero (myöhemmin Finnair) aloitti lennot Helsingin ja Tallinnan välillä Katajanokan edustalta Ülemistejärvelle, talvella jäälle ja kesäisin vesitasokoneilla.
21.-24.5.1925
Presidentti Lauri Kristian Relander kukitettiin Viron valtiovierailun alussa. Keskellä presidentti Relander, takanaan Emil Setälä, selin kameraan Carl Aejmelaeus-Äimä. Kuva: Suomen museovirasto
Suomen presidentti Lauri Kristian Relander teki Suomen ensimmäisen valtiovierailun Viroon.

Presidentti Lauri Kristian Relander puolisoineen yhteiskuvassa Viron valtionvanhimman Jüri Jaaksonin kanssa. Kuva: Viron kansallisarkisto

Sanomalehdet tervehtivät korkeaa vierasta suomenkielisin otsikoin.

1.7.1929
Matkakortti oli voimassa kuusi kuukautta. Lähde: Viron ulkoministeriö
Suomen ja Viron väliltä poistui passipakko. Käyttöön tuli samanlainen matkakortti, joka Suomella oli muiden Pohjoismaiden kanssa. Viisumivapaus oli tullut voimaan kaksi vuotta aiemmin, 1.6.1927. Matkakortti ja viisumivapaus oli voimassa 29.2.1940 asti.

Liikkeenharjoittaja Yrjö Haapasen matkakortti. Lähde: Viron ulkoministeriö

Tämän matkakortin avulla konttoristi Nils Öhquist ja rouva Irja Öhquist ovat lähteneet Katajanokan lentosatamasta 16.6.1934 häämatkalleen Tallinnaan. Lähde: Suomen Ilmailumuseo

16.3.1930
Kuvassa vasemalta: Viron ulkoministeri Jaan Lattik, ulkoministeriön virkamies Rudolf Mickwitz ja Suomen lähettiläs Aarne Wuorimaa. Kuva: Viron kansallisarkisto
Suomen ja Viron välisen kauppasopimuksen allekirjoitus. Sopimus oli vuodelta 1921 ja 1930 sitä täydennettiin ns. lisäsopimuksella.
18.6.1932
Ryhmäkuva Pätsin Kloostrimetsan talon edestä. Kuva: Viron kansallisarkisto
Presidentti Pehr Evind Svinhufvud vieraili Virossa useissa kohteissa, ja viipyi myös Konstantin Pätsin Kloostrimetsän kodissa.

Vieras sai perehtyä myös perunanviljelyn tilanteeseen. Kuva: Viron kansallisarkisto

1933
Ulkoministerien kohtaaminen lentokoneelta. Kuva: Yksityiskokoelma
Ulkoministerien kohtaaminen: Ants Piip tuli lentokoneella Helsinkiin, jossa vastassa oli Antti Hackzell.
20.11.1933
Rosa Salmelin ja hänen poikansa, Pyynikki Oy:n toimitusjohtaja Simo Salmelin noin vuonna 1945. Kuva: Tampereen museokeskus Vapriikki
Tamperelainen liikenainen Rosa Salmelin nimitettiin Viron kunniakonsuliksi. Hän oli Euroopan ensimmäinen naispuolinen kunniakonsuli.
24.11.1933
Lähetystörakennys valmistumisvuonna 1933. Kuva: Viron ulkoministeriö
Viron ensimmäinen edustustoksi suunniteltu talo valmistui Helsingin Kaivopuistoon, jossa se toimii edelleen osoitteessa Itäinen Puistotie 10.

Lähetystö sisältä ennen miehitystä. Kuva: Viron kansallisarkisto

Lähetystö sisältä ennen miehitystä. Kuva: Viron kansallisarkisto

Lähetystö sisältä ennen miehitystä. Kuva: Viron kansallisarkisto

Lähetystön käytössä olleet hopealautaset, joihin oli kaiverrettu vaakunatunnus. Kuva: Viron ulkoministeriö

Ilmakuva Kaivopuistosta, lähetystörakennus keskellä, kuvattu 20.7.1952. Kuva: Veljekset Karhumäki

4.12.1934
Artur Sirk. Kuva: Viron kansallisarkisto
Konstantin Pätsin poliittinen vastustaja Artur Sirk pakeni vankilasta Suomeen ja aiheutti vakavimman diplomaattisen kriisin maiden välille. Tilanne kärjistyi epäonnistuneeseen vallankaappaushankkeeseen. Päts uhkasi katkaista diplomaattiset suhteet. Suomelle lähetetyssä nootissa valitettiin "veljeskansan maaperällä nähtyjä vihanilmauksia Viron Valtionpäämiestä ja Hallitusta vastaan".

Sanomalehti Uusi Suomi kirjoitti vallankaappausyrityksestä.

2.2.1936
Urho Kekkonen oli lähes koko ajan seuran puheenjohtajana. Ollessaan sisäministerinä hän vieraili seuran edustajana 6.7.1938 Tallinnassa seuraamassa Suomi-Viro yleisurheilumaaottelua. Kuva: Viron kansallisarkisto
Suomeen perustettiin Suomalais-Virolainen Seura, jonka tarkoituksena oli parantaa maiden tulehtuneita suhteita. Jäseniksi tuli henkilöitä politiikan huipulta, mm. Juha Kusti Paasikivi, Urho Kekkonen ja Kyösti Kallio.

Postimees kirjoitti uuden seuran perustamisesta. Lähde: Estofennia

2.7.1937
Suomen konsulien kokous. Konsuleita oli Tallinnassa, Pärnussa, Paldiskissa, Kuressaaressa, Narvassa, Tartossa ja Valgassa. Pääkonsuli oli tunnettu liikemies Joakim Puhk.
30.8.1937
Eduskunnan kahvipöydässä Väinö Hakkila, Kyösti Kallio, Konstatin Päts ja Rudolf Holsti. Kuva: Viron kansallisarkisto
Valtionpäämies Konstantin Päts vieraili Suomessa ja tapasi mm. vasta valitun presidentti Kyösti Kallion.
1.12.1937
Sopimusteksti viroksi. Lähde: Viron ulkoministeriö
Suomi ja Viro solmivat kulttuuriyhteistyösopimuksen, "Henkisen yhteistyön sopimuksen". Se on vanhin Virossa voimassa olevista kansainvälisistä sopimuksista, sillä se ei katkennut miehitysaikanakaan.
6.12.1937
Tilaisuudessa vietettiin Suomen 20-vuotisjuhlaa. Kuva: Viron kansallisarkisto
Suomen itsenäispäivän juhlallisuudet. Eturivissä valtionpäämies K. Päts, puolustusvoimain komentaja J. Laidoner, ulkoministeri F. Akel, sotaministeri P. Lill ja Suomen Tallinnan-lähettiläs P. J. Hynninen.
28.1.1938
August Annist, Mimmi Rütli, Viljo Tarkiainen, Lauri Kettunen, Oskar Rütli ja Paul Ariste. Kuva: Viron kirjallisuusmuseo
Suomen kunniakonsulin ja merkittävän tarttolaisen liikemiehen Oskar Rütlin kodista tuli tärkeä solmukohta suomalaiselle sivistyneistölle. Vaimo Mimmi Rütli oli syntyisin suomalainen.
6.12.1938
Kuva: Suomen museovirasto
Kohtaaminen Toompealla. Presidentti Konstantin Päts on tullut toivottamaan hyvää Suomen itsenäisyyspäivää lähettiläs Paavo Juho Hynniselle.
30.11.1939
Helsingin pommituksien ensimmäinen päivä, Abrahaminkadun ja Lönnrotinkadun kulmaus. Kuva: Suomen museovirasto
Talvisota alkoi. Ensimmäiset virolaiset vapaaehtoiset saapuivat Suomeen. Neuvostoliitto pommitti Helsinkiä Virossa olevista tukikohdista. Virolaisten myötätunto oli Suomen puolella, virallisesti maa oli puolueeton.
21.7.1940
"Finis Estoniae"
"Finis Estoniae", Viron loppu. Suomen lähettiläs P. J. Hynninen laati murheellisen raportin sen jälkeen, kun palasi historiallisesta Viron parlamentin istunnosta, jossa päätettiin liittymisestä Neuvostoliittoon.
7.8.1940
Warma ei ilmoittanut toiminnan lopettamisesta, vaan keskeytyksestä, mikä oli kaukonäköinen muotoilu. Lähde: Viron ulkoministeriö
Viron viimeiseksi lähettilääksi jäänyt Alexander Warma lähetti Suomen ulkoministeri Rolf Wittingille nootin, jossa hän ilmoitti keskeyttävänsä lähetystön ja konsulaatin toiminnan. Edellisenä iltana hän oli sinetöinyt lähetystörakennuksen ovet.

Viron lähetystön sulkemisen pöytäkirja. Lähde: Viron valtionarkisto

Maria ja Aleksander Warma koirineen Sjökullan kallioilla Kirkkonummella 1944. Warma siirtyi Ruotsiin, jossa hänestä tuli Viron pakolaishallituksen ulkoministeri, hän oli pääministeri virkaatekevänä presidenttinä 1963–1970. Kuva: Viron kansallisarkisto

11.8.1940
Suomi sai Neuvostoliitolta nootin, jossa ilmoitettiin Viron liittyneen Neuvostoliittoon. Suomi sai kaksi viikkoa aikaa lähetystön tyhjentämiseen. Suomi ei koskaan tunnustanut Viron liittämistä Neuvostoliittoon de jure.
24.2.1943
Eturivissä lähettiläs Aleksander Warma, rouva Marta Warma ja eduskunnan puhemies Väinö Hakkila. Kuva: Viron kansallisarkisto
Helsingin Viro-seura ja Suomalaisuuden Liitto järjestivät Viron itsenäisyyspäivän juhlan Helsingissä.
9.2.1944
II/JR 200:n jääkärijoukkue liikkuvassa junassa. Taavetti 22.6.1944. SA-kuva
Vuodesta 1943 lähtien Suomeen tulleista jatkosodan vapaaehtoisista sotilaista perustettiin virolainen joukko-osasto Jalkaväkirykmentti 200. Yhteensä virolaisia Suomen-poikia tuli rintamalle noin 3400.

Virolaisia sotilaita Viipurin pohjoispuolella 4.7.1944. SA-kuva

Virolaiset upseerioppilaat marssilla taisteluharjoituksiin Käkisalmen maastossa 5.8.1944. SA-kuva

Virolaiset vapaaehtoiset lähtökatselmuksessa 17.8.1944. Everstiluutnantti Haahti ilmoittaa II:n pataljoonan kenraaliluutnantti Siilasvuolle. SA-kuva

Kun saksalaiset aloittivat elokuussa 1944 vetäytymisensä Virosta, marsalkka C. G. E. Mannerheim antoi JR 200:n sotilaille luvan palata puolustamaan Viroa puna-armeijaa vastaan.

1944-
Heti sodan jälkeen rakennuksessa aloitti toimintansa Tallinna polytekninen korkeakoulu. TPI:n taloustiedekunnan 1. vuosikurssi ryhmäkuvassa ovella 1947. Kuva: TalTechin arkisto
Suomen Tallinnan-lähetystörakennus siirtyi sodan jälkeen Neuvostoliiton haltuun. Siellä toimi mm. Tallinnan polytekninen instituutti, opiskelija-asuntola, Viron kansalliskirjaston musiikkiosasto ja hankintaosasto. Siellä oli myös tavallisia asuntoja. Rakennus oli päässyt hyvin huonoon kuntoon, ennen kuin se saatiin palautettua Suomelle.

Lähetystörakennuksessa oli myös opiskelija-asuntola. Opiskelija Veeliks Rebane nauttimassa välipalaa 1952. Kuva: Yksityiskokoelma

Opiskelijoilla oli raskaiden aikojen vastapainona kaupungin paras näköala, kevät 1953. Kuva: Yksityiskokoelma

Kansalliskirjaston, tuolloin “F. R. Kreutzwaldin nimeä kantava Viron SNT:n Kansallinen Kirjasto”, musiikkiosasto siirtyi Kohtu 4:n tiloihin 1969. Kuva: Viron kansalliskirjasto

Kirjaston hankintaosasto. Kuva: Viron kansalliskirjasto

1948
Aihetta käsiteltiin ulkovirolaisissa lehdissä. Eesti Teatajan juttu 4.2.1948.
Suomalaisuuden Liitto avusti virolaisia pakolaisia 16 000 markalla ja perusti ns. Eestiläisrahaston, jonka lahjoitusvaroin (yli miljoona markkaa) maksettiin avustuksia Suomen NL:oon luovuttamien virolaisten omaisille.
29.2.1956
Suomalaisvieraat Tallinnassa Kielen ja kirjallisuuden instituutissa. Kuva: Tuglas-seura
Ensimmäinen suomalainen delegaatio Neuvosto-Virossa. Akateemikko Kustaa Vilkuna ja professori Väinö Kaukonen saivat Moskovasta luvan vierailla virolaisten tutkijakollegoiden luona.

Aiheesta raportoi myös Sirp ja Vasar -lehti.

11.-14.3.1964
Kekkonen puhumassa Tarton yliopiston juhlasalissa viroksi. Kuva: Tuglas-seura
Presidentti Urho Kaleva Kekkonen vieraili Neuvosto-Virossa. Hän piti kuuluisaksi tulleen vironkielisen puheen Tarton yliopiston juhlasalissa, sekä karisti KGB-miehet kannoiltaan Käärikun hiihtoladulla.

Tunnelma Tartossa oli vierailun johdosta riehakas. Kuva: Tuglas-seura

Presidentti Kekkonen tapasi tiedeakatemiassa Friedebert Tuglaksen ja Johan Eichfeldin.

Hiihtolenkki Käärikulla on jäänyt historiaan. Kuva: Tuglas-seura

Kekkosta oli saattamassa paluukoneeseen mm. Neuvosto-Viron korkeimman neuvoston puheenjohtaja Aleksei Müürisepp (vas.). Kuva: Tuglas-seura

7.7.1965
Laivaliikenteen aloitti Vanemuine. Kuva: Vladimir Gorbunov, Erich Norman, Viron kansallisarkisto
Säännöllinen laivaliikenne Helsingin ja Tallinnan välillä alkoi uudelleen.

Kansaa oli Tallinnan satamassa vastaanottamassa laivaa. Kuva: A. Kaurit, Viron kansallisarkisto

Ensimmäiseen matkaan osallistui myös ulkoministeri Ahti Karjalainen. Kuva: Vladimir Gorbunov, Erich Norman, Viron kansallisarkisto

1969
Konsulipiste oli tavallisessa asunnossa, joka on asuntokäytössä edelleen. Kuva: Hannele Valkeeniemi, Suomen suurlähetystö
Suomi perusti konsulipalvelupisteen Tallinnaan Mustamäelle Leningradin pääkonsulaatin alaisuuteen, osoitteeseen Sütiste tee 12, as.1. Aluksi se palveli Viru-hotellin suomalaisia rakentajia, myöhemmin se ruuhkautui virolaisten viisumianomuksista.

Viisumeja vaikka savupiipusta! Mustamäen viisumiruuhkat nousivat otsikoihin, kun matkustaminen alkoi vapautua.

1989-
Lennart Meren suuren kontaktiverkoston ansiosta Viro sai apua Suomesta. Oikeana kätenä oli Tuglas-seuran perustajajäsen ja Viro-suhteiden tienraivaaja Eva Lille. Kuva: Tuglas-seura
Vapauden tuulet lisäsivät poliittisen johdon ja yhteiskunnallisten toimijoiden kontakteja. Virallinen Suomi on virolaisten mielestä liian varovainen, mutta epävirallisesti annettiin monenlaista tukea.

Suomen eduskunnan Viro-ystävyysryhmä perustettiin 1990. Sitä johti kansanedustaja Kaarina Dromberg. Kuva: Tuglas-seura

Suomen Pankin johtaja Esko Ollila mahdollisti pankin tiloissa ja tuella korkean tason tapaamisia Viron poliittiselle johdolle. Kuva: Peeter Langovits, Postimees/Scanpix

Neuvosto-Viron kulttuuriministeri Jaak Kaarma vieraili Helsingissä kollegansa Anna-Liisa Kasurisen luona. Solmittiin epävirallinen kulttuurisopimus, joka käynnisti tehokkaan koulutusyhteistyön. Kuvassa myös pitkään Viron ja Suomen suhteissa vaikuttanut Toivo Kuldsepp, joka oli tuolloin Viron varaulkoministeri. Kuva Kaarman järjestämältä vastaanotolta Tuglas-seuran tiloista. Kuva:Tuglas-seura

Helmikuu 1990
helmikuu 1990 Viisumiruuhkat jatkoivat kasvuaan uusissakin tiloissa. Kuva vuodelta 1991. Kuva: Peeter Langovits
Suomen konsulipalvelupiste muutti keskustaan, osoitteeseen Liivalaia 12 (ent. Kingissepa 12).

Viisumijonoja vuodelta 1991. Kuva: Peeter Langovits

Jonoja vuodelta 1992. Kuva: Lembit Michelson, Viron kansallisarkisto

Leningradin pääkonsulaatin Tallinnan konsulipalvelupisteen johtaja Eija Kauppi vuonna 1990. Kuva: Erich Norman, Viron kansallisarkisto

Sisäkuva konsulaatista 1990. Kuva: Viron kansallisarkisto

25.2.1991
Helsingin Sanomat uutisoi avaamisesta. Lähde: HS 25.2.1991
Viro perusti tiedotustoimiston Helsinkiin kulttuuripisteen nimellä, ulkoministeri Lennart Meren aloitteesta. Johtajaksi tuli Kulle Raig. Kulttuuripisteestä käsin aletiin rakentaa Viron ulkomaansuhteita. Tähän keskittyi erityisesti kulttuuripisteeseen palkattu Sven Jürgenson.

Sven Jürgenson. Kuva: Tuglas-seura

25.2.1991
Luumäen matkan seurauksena Lennart Meri oli valmiiksi Helsingissä, kun Moskovan kaappaus alkoi. Kuva: Tuglas-seura
Neuvosto-Viron ulkoministeri Lennart Meri osallistui Luumäellä Suomen-poikien ensimmäisen muistomerkin paljastukseen. Vapaaehtoiset virolaissotilaat olivat voineet tulla julkisuuteen ja tietoisuuteen.
19.8.1991
Ulkoministeri Lennart Meren ja pääministeri Edgar Savisaaren neuvonpito kulttuuripisteellä. Savisaar oli tullut Tukholmasta. Kuva: Kari Sarkkinen
Moskovan vallankaappaus alkoi. Lennart Meri ryhtyi Helsingissä työskentelemään Viron itsenäisyyden palauttamiseksi. Tuglas-seuran toimisto muuttui "Viron ensimmäiseksi ulkoministeriöksi".

E. Savisaar jatkoi pienveneellä Helsingistä Tallinnaan. L. Meri jäi Helsinkiin. Kuva: Kari Sarkkinen

Salintäysi mediaa odotti Lennart Meren tiedotustilaisuutta. Kuva: Kari Sarkkinen

20.8.1991
Lennart Meri ja kuuluisa vaalea puku. Kuva: Kari Sarkkinen
Viro uudelleenitsenäistyi, Lennart Meri lähti 22.8. mustalla limusiinilla hankkimaan tunnustuksia Helsingissä sijaitsevien edustustojen kautta. - "Elämäni onnellisin hetki".

Viron itsenäisyysjulistus julkaistiin myös suomeksi maan päälehdessä Helsingin Sanomissa. Lähde: HS 22.8.1991

25.8.1991
Ilmoituksen luki pääministeri Esko Aho. Kuvakaappaus tv-uutisista
Suomi palautti diplomaattisuhteet Viron kanssa. Tunnustaminen ei ollut tarpeen, koska Suomi ei ollut tunnustanut Neuvostoliiton miehitystä de jure.
5.9.1991
Lennart Meri oli läsnä, kun ensimmäistä viisumia kirjoitettiin Kuva: Tuglas-seura
Konsulivirkailija Kulle Raig kirjoitti Helsingissä Viron ensimmäisen sodanjälkeisen viisumin Suomessa. Sen sai Tuglas-seuran toiminnanjohtaja Eva Lille.

Ensimmäinen viisumi.

1.10.1991
Suomen ensimmäinen sodanjälkeinen lähettiläs, Tallinnan-suurlähettiläs Jaakko Kaurinkoski jätti valtuuskirjansa presidentti Arnold Rüütelille.
31.10.1991
Sven Jürgenson. Kuva: Tuglas-seura
Viron Helsingin-suurlähetystö aloitti virallisesti toimintansa osoitteessa Fabianinkatu 13 A, väliaikaisena asiainhoitajana Sven Jürgensson.

Liisa Ojaveerilla oli laaja tehtäväkirjo. Kuva: Yksityiskokoelma

Ruotsista tuodut vanhat leimasimet ojentaa Piret Salurille Aleksander Alep. Kuva: Tuglas-seura

Viron tasavallan uusi lautanen. Kuva: Tuglas-seura

Ilmoitus toiminnan aloittamisesta ulkoministeri Paavo Väyryselle. Lähde: Viron ulkoministeriö

15.11.1991
Kuva: Viron kansallisarkisto
Suomen Viron-instituutin avajaisjuhla.
19.3.1992
Vierailun aikana tutustuttiin myös palautettavaan lähetystörakennukseen. Kuva: Suomen suurlähetystö
Presidentti Mauno Koivisto vieraili Virossa ensimmäisenä läntisenä valtionpäämiehenä.
23.4.1992
Kuvassa oikealla ulkoministeri Paavo Väyrynen, takarivissä Piret Saluri ja Sven Jürgenson. Kuva: Tuglas-seura
Suurlähettiläs Lennart Meri jätti valtakirjansa presidentti Mauno Koivistolle, hänestä tuli ensimmäinen sodanjälkeinen lähettiläs Suomessa.
27.4.1992
Suomen-pojat saapumassa laivalla Helsinkiin 1991. Kuva: Peeter Langovits, Viron kansallisarkisto
Tallinnassa perustettiin Suomen Sotaveteraanien -Viron yhdistys. Jatkosodassa taistelleet virolaiset Suomen-pojat saivat asteittain oikeuden valtion rintama-avustuksiin, ja heidät rinnastettiin virallisesti suomalaisiin sotaveteraaneihin.
1.9.1992
Suomalaiset kouluttivat virolaisia kaikissa aselajeissa. Kuva: Peeter Langovits
Matti Lukkari ottaa Kadettikoulun johtajana vastaan ensimmäiset virolaiset upseeriopetukseen. Vuosina 1996-2003 Puolustusvoimilla oli koulutusta varten ns. Viro-projekti.
12.2.1992
Jaak Jõerüüt presidentti Lennart Mereltä saamansa valtuuskirjeen kanssa. Kuva: Tuglas-seura
Jaak Jõerüüt jätti valtakirjansa presidentti Mauno Koivistolle.
24.2.1993
Foto: Tuglase selts
Viron Helsingin-suurlähetystön itsenäisyyspäivän vastaanotto Helsingissä Vientiluoton tiloissa. Omia edustustiloja ei vielä ollut.
22.6.1993
Rakennus oli päässyt huonoon kuntoon.
Suomi sai takaisin vanhan lähetystörakennuksen Kohtu 4:ssä, kun ulkoministeri Trivimi Velliste luovutti avaimen ulkoministeri Heikki Haavistolle.

Remontti oli perusteellinen. Kuva: Suomen suurlähetystö

27.1.1994
Allekirjoittajina Viron puolelta suurlähettiläs Jaak Jõerüüt ja Postipankin puolesta Juhani Paloheimo. Kuva: Tuglas-seura
Viron vanha lähetystötalo Itäisellä Puistotiellä palasi takaisin Viron omistukseen.
16.-18.5.1995
Presidenttien puolisot Eeva Ahtisaari ja Helle Meri, presidentit Lennar Meri ja Martti Ahtisaari. Kuva: Viron kansallisarkisto
Presidentti Lennart Meri teki ensimmäisen valtiovierailunsa Suomeen. Se oli myös ensimmäinen Viron valtionpäämiehen Suomeen tekemä valtiovierailu vuoden 1937 jälkeen.
10.10.1995
Avajaisyleisöä. Kuva: Tuglas-seura
Viro avasi ensimmäisen Eesti Instituutin toimipisteen ulkomaille, Helsinkiin.

Avajaisissa presidentti Lennart Meren kanssa vasemmalta Piret Sulger, Kulle Raig ja Liisa Ojaveer. Kuva: Tuglas-seura

12.11.1996
Helle Meri, presidentit Lennar Meri ja Martti Ahtisaari, Eeva Ahtisaari. Kuva: Peeter Langovits
Presidentit Lennart Meri ja Martti Ahtisaari osallistuivat remontoidun Suomen lähetystörakennuksen vihkiäisiin Kohtu 4:ssä.

Presidentti Lennart Meri, suurlähettiläs Paavo Oinonen ja presidentti Martti Ahtisaari. Kuva: Peeter Langovits

Peruskorjatut sisätilat. Kuva: Sven Tupits, Suomen suurlähetystö

Peruskorjatut sisätilat. Kuva: Sven Tupits, Suomen suurlähetystö

1.5.1997
Viisumivapaussopimuksen allekirjoittivat ulkoministerit, tulevat presidentit Tarja Halonen ja Toomas Hendrik Ilves 26.3.1997. Kuva: Peeter Langovits
Suomen ja Viron välille tuli voimaan viisumivapaus.

Kättä päälle. Kuva :Peeter Langovits

Juhlahetki Helsingissä Viron konsulaatin ulkopuolella. Kuva: Tuglas-seura

30.4.2003
Raportti viroksi ja suomeksi
Valmistui ensimmäinen raportti Viron ja Suomen suhteiden tulevaisuudesta: Viro ja Suomi Euroopan unionissa. Tekijöinä Jaak Jõerüüt ja Esko Ollila.
10.9.2003
Riigikogun puhemies Ene Ergmna ja presidentti Tarja Halonen. Kuva: Peeter Langovits / Postimees
Tarja Halonen puhui viroksi Tarton yliopiston juhlasalissa, Viron EU-jäsenyyden alla. Halonen oli presidenttikaudellaan ainoa ulkovaltojen päämies, joka kykeni kommunikoimaan virolaisten kanssa heidän äidinkielellään.
4.12.2006
Otettiin käyttöön Suomen ja Viron välinen Estlink-merikaapeli.
25.6.2008
Vironkielinen julkaistiin ulkoministeriön julkaisuna.
Valmistui toinen raportti Suomen ja Viron suhteiden tulevaisuudesta, tekijöinä Jaakko Blomberg ja Gunnar Okk.

Suomenkielinen julkaistiin valtioneuvoston kanslian julkaisusarjassa.

10.12.2013
Pääministerit Andrus Ansip ja Jyrki Katainen. Kuva: Suomen valtioneuvoston kanslia
Pääministerit Andrus Ansip ja Jyrki Katainen allekirjoittivat sähköisesti yhteistyöpöytäkirjan Suomen ja Viron välisestä sähköisten palvelujen kehittämisestä. Viro antoi Suomelle oikeuden hyödyntää X-roadin lähdekoodia. Tavoitteena on digitaalinen silta maiden välille.
18.5.2016
Joukko on jo harventunut. Kuva: Sven Tupits, Suomen suurlähetystö
Presidentti Sauli Niinistö ja rouva Jenni Haukio valtiovierailulla Virossa. Ohjelmassa ensi kertaa laajemmin Suomen-poikien tapaamisia.

Seppelenlaskuun oli tullut paljon Suomen-poikia ja heidän tukijoitaan. Kuva: Sven Tupits, Suomen suurlähetystö

31.1.2017
Suomalais-Virolaisen kulttuurisäätiön ovat perustaneet 24 yksityishenkilöä sekä 15 yritystä ja yhteisöä Suomesta ja Virosta. Säätiön perustajiin kuuluu mm. korkeakouluja
Suomalais-Virolainen kulttuurisäätiö rekisteröitiin. Suomen ja Viron valtiot tekivät huomattavan panostuksen peruspääomaan.
6.12.2017
7.5.2018
Kokous järjestettiin Tallinnassa. Kuva: Hannele Valkeeniemi, Suomen suurlähetystö
Suomen ja Viron hallitukset pitivät historiansa ensimmäinen yhteiskokouksen.

Kokouspaikkana oli Stenbockin talo. Kuva: Hannele Valkeeniemi, Suomen suurlähetystö

Kokouksen lomassa haukattiin ulkoilmaa – pääministerit Jüri Ratas ja Juha Sipilä. Kuva: Hannele Valkeeniemi, Suomen suurlähetystö

11.12.2019
Kaasuputkea on valmisteltu jo useiden vuosien ajan. Kuva: Elering
Viron ja Suomen yhdistävä kaasuputki Balticconnector otettiin käyttöön.
8.6.2020
Logo
Diplomaattisuhteiden solmimisen 100-vuotisuutta juhlitaan korona-ajan rajoituksen huomioon ottaen.

Lähteitä

Heino Arumäe, Soome ja Eesti sõjast sõjani, Argo Kirjastus, 2018

Anna-Riitta Isohella, Soomepoisid, Soome Sõjaveteranide Eesti Ühendus, 2008

Ülo Jõgi, “Erna”, Legend ja tegelikkus, A/S JMR, 1997

Mart Laar, Peep Pillak, Hain Rebad, Meelis Saueauk, Soomepoisid – võitlus jätkub, Grenader, 2010

Pekka Lilja ja Kulle Raig, Urho Kekkonen ja Viro, Minerva Kustannus, 2006

Jussi Pekkarinen, Kohtu 4, SKS, 2015

Kulle Raig, Pitkä matka lähelle, Kulle Raig, 2011

Heikki Rausmaa, Tuglaksen tuli palaa, SKS, 2007

Heikki Rausmaa, Kyllä kulttuurin nimissä voi harrastella aika paljon, Historiallisia tutkimuksia Helsingin yliopistosta XXX, 2013

Andry Ruumet, Viron Suomen-suurlähetystö, Tallinn, 2008

Aleksander Warma, Diplomaadi kroonika, Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1971

Seppo Zetterberg, Jüri Vilmsin kuolema, Otava, 1997

Seppo Zetterberg, Viron historia, SKS, 2007

Seppo Zetterberg, Viro ja Suomi 1917-1920, Docendo, 2018

Lisäksi:

Viron ulkoministeriö

Viron Helsingin-suurlähetystö

Viron valtionarkiso

Viron kansallisarkisto

Suomen ulkoministeriö

Suomen Tallinnan-suurlähetystö

Kansallisarkisto

Suomen museovirasto

Tuglas-seura

www.estofilia.finland.ee

www.estofennia.eu